Skip to content

Eksperiment: Pisipreili tekikott

Lugu sellest, kuidas ma ühe täiesti tavalise sirgete äärtega tekikoti Pisipreili tekile õmblesin.

Ma olen üsna kindel, et sellest tuleb senise kirjutamise kõige “igavam” postitus, sest asi, mille valmis õmblesin on lihtne tekikott. Samas ajab juba see idee mind kangesti itsitama, sest lause “Mina ja õmmelnud? Ei, ei … või kui nüüd mõtlema hakkan, siis ühe tekikoti vast ikka olen.” käib vist pea iga inimese jutust läbi, kellelt õmblemise kohta uurinud olen ja kes suures plaanis õmblemisega ei tegele. Nüüd olen siis mina üks nendest, kes saab ka öelda, et “No ühe tekikoti olen ikka õmmelnud.” Kleidi ka jah, aga tekikotti veel polnud. 😀

Tekikoti lugu sai aga tegelikult alguse juba enne Pisipreili sündi, kui rasedana Abakhanis kangaid paitamas käisin. Sel ajal oli mul miskipärast hirmus helesinise ja sinise vaimustus, olgugi et Pisipreili tulek oli juba teada. See lihtne puuvillane voodipesu kangas jäi mulle silma järjekordselt soodussektsioonis kaalukangaste kastist, kuna meenutas skandinaavia stiilis minimalistlikku mustrit. Võtsin tüki sealt kaasa teadmisega, et teen sellest beebivoodisse kaks lina. Tegelikkuses ostsin lõpuks tema voodisse ikkagi kaks kummiga tööstuslikult tehtud katet, kuid kangas jäi tulevikutarbeks siiski kappi ootele.

Nüüd, rohkem kui kaks aastat hiljem ning õmblemises pisut osavamana, otsisin ühel päeval selle kanga välja, kuna Pisipreili hakkas päris tekiga magama ning ühest voodipesukomplektist jäi selgelt väheks. Pisut enne uue tekikoti ostu sooritamist mõtlesin, et proovin selle õmblustöö ikkagi ära. Peaks see ju üks maailma lihtsamaid asju olema, kui sirged küljeõmblused välja arvata. Neid kipun ma ikka viltu tegema, aga panin oma panused kõik overlokile ja lootsin, et see silub kõik ilusti ära.

Overloki veatu õmblus

Pean tunnistama, et tekikoti suurust mõõtes ei võtnud ma aluseks ei täpseid mõõtmeid ega lõikeid, vaid panin teki pahempidi pööratud kanga peale ning vaatasin silma järgi, et õmblusvarude kadudes tekk sinna ka hiljem mahuks. Etteruttavalt saan öelda, et mõõtetulemused olid üllatavalt täpsed ning overlok aitas ka küljed sirged õmmelda.

Kõik tekikoti ääred õmblesin overlokiga kas kokku või ääristasin ära, et hiljem ka pahempool taaskord ilus jääks. Ainsa toiminguna vajasin õmblusmasinat kotisuu ääre ning nööpaukude õmbluseks. Ääreõmbluse jaoks kasutasin kõige harilikumat õmblusfunktsiooni ning niidiks juba varasemalt ostetud helesinist rulli.

Kõige suurem väljakutse oli nööpaukude õmblemine. Nimelt on minu Janome 415 nööpõmblusaukude tegemine neljaetapiline, mis tähendab, et pean ise vahepeal nuppu keerama, et ava õmblusrežiimi vahetada. Täisautomaatse nööpaugu funktsiooniga seda lisatööd teha tarvis pole. Neljast nööpaugust õnnestus ideaalselt kaks, aga lõppkokkuvõttes jäid need sissepoole ka, mistõttu ei paista aukude esteetikavead eriliselt välja nagunii. Nööbid said valitud kõik erinevad, mistõttu tuli iga õmblusega ka nööbijalga ringi sättida, mis pärast korduvat tegevust enam eriline probleem polnud. Viimase asjana tuli veel nööpauk lahti lõigata ning oligi sobiv ava olemas.

Tegin seekord katsetuseks väikese “õppevideo” sellest, kuidas Janome 415 masinaga kangale nööpauku teha. Aga enne, kui asud hoogsalt videot vaatama, siis pööran ühele olulisele asjale tähelepanu (sama eksimus on esindatud ka videos viimase õmbluse juures) – veendu alati enne hoova keeramist, et nõel oleks ÜLESTÕSTETUD OLEKUS, mitte kangas sees. Nõela asetus etapi muutudes liigub, mistõttu võib kangas sees olev nõel kas katki minna, kangast rikkuda või lausa poolisüsteemi kahjustada. Olen omad vitsad juba kätte saanud ja kuigi remonti otseselt vaja teha polnud, siis spetsialisti hoolduseta masinaga enam korralikult õmmelda ei saanud. Aitäh ka Teale terase silma eest! 😉 Õpetlikku nööpaugu tegemise videot saad aga vaadata siit:

Kokkuvõtlikult võib öelda, et tekikott tuli kenasti õiges mõõdus, toredate värviliste nööpide ning rahuldava pahema poolega. Nööpaukude tegemine tahab jätkuvalt eelnevat häälestatust, kuid iga nööbiga muutub asi aina paremaks. Lisaks olen overlokiga õmblemisest nii vaimustuses, et ilmselt võtan sama tee uue voodipesu teoks ette juba üsna peatselt ette.

Please follow and like us:
error
fb-share-icon

Comments (1) for post “Eksperiment: Pisipreili tekikott”

Comments are closed.

Comments (1)