Skip to content

Eksperiment: Trikotaažist kevad/sügis mütsid

Lugu sellest, kuidas ma külmetavate sügistuule eest varjumiseks overloki keset söögilauda panin ning ühel nädalavahetusel tervelt kaks mütsi õmblesin.

Õmblemisest ja üldse hobidega seotud tegevustest on juba päris palju aega möödas, mistõttu tekitas ühel hilisõhtul Ottobre ajakirja sirvimine suurt elevust. Haarasin sellest kohe kinni ning Pisipreili ja Noorhärra seltsis joonistasin ja lõikasin Ottobre 2015. aasta aprillikuu lõikelehelt välja 54 suurusele vastava mütsi lõike.

Järgmine etapp oli olemasolevate kangaste hulgast valida välja sobivaim. Tegelikult oli mul plaan kohe teha kaks mütsi, juhuks kui üks on pesus, nii et tundus hea mõte need erineva mustriga teha. Seetõttu jäid seekord sõelale vanaroosa toonis lindudega ja sinakas toonis vahulilledega Blackcarrotist tellitud kangad.

Linnud või vahulilled?

Alustasin õmblemist roosast kangast, kuna see muster meeldis mulle rohkem ning hirmus, et rohkem ma niipea õmblusmasina taha ei satu, kuna hobituppa on viimasel ajal kuidagi eriti pikk maa minna, lõikasin lõike kangast välja elutoa põrandal lastega koos. Pisipreili oli muidugi üsna pettunud, et ma ei lasknud tal väljalõigatud riidetükkidega mängida, kuid ennetasin seda ja andsin talle taaskord ta “isiklikud” mütsikangad kätte. Seejärel tõin hobitoast overloki tuppa. Isekeskis mõtlesin, et alustan sellega sisemiste õmbluste tegemist ning väliste õmbluste ajaks toon ka teise masina üles, kuid etteruttavalt võin öelda, et sain mütsid ainult overloki õmblustega tehtud.

Nii nii, milline see minu lõige siin on?

Oli asi hilises õhtutunnis või väsinud peas, igatahes tundus see saksakeelne juhend mulle totaalne hiina keel. No mitte midagi ei saanud aru, mismoodi edasi peaksin tegema. Internetist loetud inglise keelse jutu osas ka väga palju targemaks ei saanud kahjuks. Ka polnud abi piltidest, sest kuidagi ei suutnud välja mõelda, mismoodi sellest lõikest nüüd kahekordse kangaga mütsi tehtud saan või millest üldse alustada. Aga ma ei jätnud jonni, sest tahtsin sooja mütsi ning toksisin sõber google-sse otsingusõnad mütsi õmblemiseks. Sügavale ei pidanud sukelduma, sest umbes kolmas link oli videoga, kus üks naisterahvas sama lõike järgi mütsi õmbles. Lühike paariminutiline ülevaade ja edasine tegevuskava oli selge. Aru ma ei mõista, miks need lõigete juhised nii segased mulle alati tunduvad.

Igatahes alustasin sellest, et õmblesin kokku alumised ääred, sest ei taibanud kohe selle peale tulla, et lõige ärakeeratud äärega välja lõigata. Mina lõikasin kanga äärest eemalt ehk lõikamise järel oli mul 4 kangatükki kahe asemel. Igatahes õmblesin esmalt kahekordse kanga alumised ääred kokku ning seejärel peamised viilud. Seejärel jäi veel viimane ots ehk kahe poole kokku õmblemine. Hiljem uuesti Ottobrest juhiseid vaadates nägin ka, et seal oli tegelikult selge vihje, kuidas kahekordse kangaga õmblemiseks õiget lõiget saada, aga seda nägin muidugi alles pärast nende väljalõikamist.

Siis aga tuli meelde, et overlokiga on trikotaaži õmblemise alustamine üsna keeruline, kuna venivuse tõttu, mida overloki puhul ka väga suunata ei saa, kuna selleks pole kohta (giljotiin ehk lõiketera on täpselt ees :)), kipuvad kangad paigast nihkuma. Tulemuseks on ebavõrdse äärega müts. Lootsin, et kavaldan overloki üle ning asetasin nihkumise kaitseks kangaste peale paberi, mis on pisut jäigem ning tugevam, nii et kangas seal all jääb puutumata. Üle ääre ulatuva paberi lõikan hiljem ära ja õmbluste sisse jääv osa kulub lõpuks maha või siis jääb sinna vahele, kuid ei sega mütsikandmist. Seekord pidin aga pettuma, sest mütsiääre algus nihkus umbes 5 mm paigast ning lisaks jäi paberi tõttu sinna tugevam koht, mis kandmisel pisut häirib. Õnneks küll visuaalselt, kuid siiski. Ühtegi head parandusviisi ma ka sel hetkel välja ei suutnud mõelda, nii et hetkel ongi roosa mütsi ääred pisut nihkes. Vaikselt hakkan mõistma, miks Esta, üks mu suur õmbluseeskuju, enne õmblustööd proovikangast asja valmis õmbles. Siis jäävad sellised apsakad õige rõivaga tegemata.

Mnjah, 5mm on täitsa arvestatav pikkus siiski

Samas meeldib mulle selle mütsi paksus, kangamuster, mütsi istuvus ning tegumood, nii et kannan seda hetkel suurima hea meelega ega lase end väikesest iluveast häirida. Tegelikult plaanin juba teist samasugust, kuid ilma praakideta lisaks õmmelda.

Teisel katsel plaanisin kõiki neid apsakaid vältida ning kuna iga kogemus on väga õpetlik olnud, siis sai vahulilledega müts kordades nö puhtam ja ilusam. Samas kohendasin natuke lõiget ehk pikendasin alläärt 2 cm jagu, nii et müts jäi rohkem kottis tegumoega, aga seetõttu ka pisut suurem. Mulle aga meeldib, kui müts on tihkelt ümber pea, sest muidu kipub see kõndimise ajal üles tõusma. Õnneks tundus see peakate meelepärane aga Härrale, kuigi kangamuster teda pisut häiris, siis otsustas ta seda sellegi poolest kanda. Hetkel küll tööd tehes, kuid asi seegi! Vähemalt ei jää kappi seisma.

Õmblusprotsessi osas, nagu mainisin, olin juba targem. Sel korral lõikasin kahekordse kanga välja selliselt, et alumine äär oli ära keeratud ega vajanud täiendavat lisaõmblust. Seega alustasin taaskord ülemiste viilude õmblusest ning viimase asjana õmblesin juba neljakordse kangakihiga mütsi mõlemad pooled kokku.

Seekord olin aga kavalam ning mõtlesin, et traageldan nii algus kui lõpu otsa kinni, kuna siis ei tohiks nihkumist tekkida. Jätan teile hetke mõtlemisaega, kas see võis õnnestuda… 1…2…3… okei, aitab küll. Jah, see toimis! Edaspidi ei hakka paberiga enam jändama, vaid võtan selle pisikese lisaaja ning traageldan otsad kinni. Väga palju traagelniiti harutama ei pea ka, kuna overlok lõikab enamuse sellest ära. Tulemus oli igati viks ja viisakas. Täitsa nagu päris!

AGA… alati on mingi aga, sest muidu tunduski juba natuke liiga ideaalne, et sups, kolm õmblust ja voila! Ei, kahjuks mitte. Härra Murphy tegutseb taas ehk siis mingitmoodi õnnestus mul õmmelda nii, et mütsi ülemises otsas haigutas umbes 3 cm suurune auk. Selle olukorra lahendasin aga hõlpsasti ning õmblesin vaid augu koha üle ning hetkel ei saa ei väliselt ega seespidiselt väga aru, et seal mingi apsakas oleks olnud. Kõik tundub päris kena, nii et sellest ehmatusest pääsesin seekord kergelt.

Küll aga juhtus üks tehniline seik, mille avastasin juhuslikult sinise mütsi siilude õmbluse käigus. Nimelt oli rodu nõelaauke, kuid niiti mitte ning overloki kett oli hajumuspärasest teistmoodi. Ka õmblus laperdas pisut rohkem. See viitas koheselt ühe niidi puudusele (muidu on neid kokku neli), mida siis huulde hammustades diagnoosima hakkasin. Õnneks selgus, et niit oli katkenud täpselt nõela juurest, kuna oli sinna troppi jäänud ja piisas vaid sasipuntra lahti lõikamisest ning niidi uuesti nõelast läbi ajamisest. Kuigi see tundub kerge asi, siis nüüd tean, et overloki puhul on seal mängimisruumi üsna vähe, mistõttu pidin lausa masinaga kaasa tulnud pintsetid välja otsima. Väikse hirmuga mõtlen sellele, kui niit õmblemise käigus kuskil poole peal katkema peaks, sest see tundub korralik jälgede ajamise seiklus olevat. Aga ilmselt sellest pääsu pole nagunii, nii et kasutusjuhend tasub käepärast hoida.

Sellega mu seekordsed õmblusseiklused lõppesidki. Olen üsna üllatunud, kui vähe aega mütsi tegemine võttis. Ühel õhtul visandasin poole tunni jooksul lõike ning lõikasin kangast tükid välja. Järgmisel päeval õmblesin umbes tunni ajaga mütsi valmis. Teine müts valmis õpitud vigade tõttu juba umbes 40 minutiga, kui nii paljugi. Seega peab tunnistama, et nende mütside õmblemine oli lihtsam kui tekikoti tegu, millest ükskord varem juttu oli.

Korraldasin instagrammis ka väikese küsitluse, kumb müts rohkem jälgijatele meeldib ning ülekaalukalt võitis sinine vahulilledega variant. Suurest mütsituhinast innustatuna otsustasingi jälgijate vahel välja loosida ühe enda tehtud mütsi (kangamustri ja suuruse saab võitja ise valida). Lisaks panen kingikarpi veel suvel valmistatud #Koriluspäeviku maitsvaid hoidised ning ühtteist veel Eesti mahetoitude väiketootjatelt. Varsti kuulutan loosi välja, nii et kel on huvi selles osaleda, siis hoidke silmad lahti! Luban, et võiduks minev müts saab olema mu seni kauneim õmblustöö. Isegi kui selleks enne kolm praakidega mütsi maha pean kandma. 😀

TÄIENDUS: Sain õmblustoast väga väärtusliku mütsiõmblemise lihtsa juhendi.

Please follow and like us:
error
fb-share-icon

Comments (4) for post “Eksperiment: Trikotaažist kevad/sügis mütsid”

  • Mulle tõesti meeldivad mõlemad mütsid. Tahaks ise ka juba selliseid asju teha proovida, aga hetkel overlok puudub. Eks tavalise masinaga saab ka, aga overlokiga tundub nagu rohkem päris ja nö kindel, et kestab jms.
    Pean sünnipäevaks vihjeid jagama 😂

    • Hahaha! 😄 Ma mõistan Sind nii hästi! Tavamasin toimib tõesti, aga ühel hetkel tahaks just sellist, nö poeriide õmbluskvaliteeti. Olgugi, et kiirmoe oma jätab vahel soovida, siis on need ikkagi tihti ilusamad kui kodus tavamasinal õmmeldes. Mul vähemaati on sedasi. 😊 Teisalt õmbleb mu naabrinna näiteks oma vana tavamasinaga nii ilusaid asju ja puhtalt, aga viimane kord hargnesid kõik lasteriiete trikotaažiõmblused pärast esimest kandmist lahti. Overlokiga seda muret tõesti pole -neli niiti ikkagi ühe või kahe vastu on hoopis teise vastupidavusega.
      Kingitustest rääkides, siis avastasime hiljutise vestluse käigus, et mu mõlemad masinad on Härra poolt kingitud, nii et tasub vastavaid vihjeid teha küll. 😂 Overloki sain alles selle aasta sünnipäevaks ja oi kui õnnelik ma siiani selle üle olen, kuigi talle veel ühtegi rõivast õmmelnud pole.😋
      Saad enne ostu näiteks ka Sõle õmblustuppa midagi õmblema minna, siis näed ära, kas ja kui palju seda tegelikult vajad, kuigi aiman juba vastust ette. 😁

Comments are closed.

Comments (4)