Skip to content

Kuueksperiment: September

Lugu sellest, kuidas pärast pikka pausi kuueksperimendi käigus oma ettevõtmise käima lükkasin.

Jah, see võib kõlada üsna šokeerivalt, kuid september oli ettevõtluskuu ja näiliselt üsna planeerimatult õnnestus see ka täpselt selles meelestatuses veeta ning püsti panna päris esimene enda algatus. Selline, kus tunnen, et saan kasutada ära oma senist töökogemusest, elukogemust, lemmikhobisid ja -huvialasid ning samal ajal aidata ka kellelgi teisel oma rada käia. Inimeste jaoks, kes mind rohkem tunnevad, pole ilmselt uudis see, et olen psühholoogiast ja inimestega töötamisest olnud vaimustunud juba lapsest saati, kuid sellegipoolest võib olla üllatav mu valik panna end proovile personaalse nõustajana või mentorina.

Hetkel on kogu see ettevõtmine siiski mu kõrvalprojekt, mis mul kuidagi moodi alati tekib, kuid see ei tähenda, et sellesse kuidagi väiksema pühendumusega suhtuksin. Pigem kogen esimest korda sellist loovust, inspiratsiooni ning teotahet, mis mind vahel elevusest üleval hoiab. See on mu elu esimene päris enda projekt ja midagi, millega tegelemine mulle nii palju rõõmu toob. Loodan, et see on innustav ka kellelegi teisele, kellega koostööd selle raames tegema hakkan, sest ideid, mida realiseerida, on mitmeid ning loodud tegevuskava on pigem viie aasta perspektiiviga.

Ma ei tea, kas see sissejuhatus on juba piisavalt huvi tekitanud või mitte, kuid mul tuli küll järjekordne annus energiat peale, et täna veel selle lehe kallal miskit nokitseda. Seniks, kuni ma aga uut materjali sinna loon, võid Sina uudistada, mis seni juba on ülesse jõudnud. Ettevõtmine, mille septembris käima lükkasin on kaheksanädalane emadele suunatud enesearenguprogramm, mille eesmärk on aidata etteantud raamistiku abil ellu viia mõni kauaootel olnud unistus või vajalik elumuutus. Selleks alustab 20. oktoobril EMA 2.0 grupp, et ühiselt, kuid individuaalselt see teekond ette võtta. Kui Sa tunned, et soovid samuti liituda, siis oled alati oodatud! Rohkem infot leiad EMA 2.0 Facebooki, Instagrammi või Kodulehelt.

Niisiis on hüpe tundmatusse tehtud, kuid tunne teha midagi, mille suhtes tunned elevust, kutsumust ja kirge, on vägagi edasiviiv.

Lisaks kuueksperimendi eesmärgile jõudsin septembris ka mõne vahe-eesmärgi täita:

  • Viimasel ajal on Pisipreili lasteaeda mineku ja muude toimetuste kõrval olnud sotsialiseerumine üsna tagaplaanil, kuid õnneks saime oma kodus toimunud suvelõpupidustusel siiski aega veeta koos inimestega, keda pole ammu näinud. Tore, kui vahel pidustused naabrite kaudu koju kätte tulevad ning endal ei jää üle muud, kui vaid head seltskonda ja sööke nautida.
  • Looduses oleme hakanud ilusate ilmadega üha rohkem käima. Selle aasta ülemaailmsel korrastuspäeval olime samuti jalutamas Pääsküla rabas ning külastasime regulaarselt oma lemmik rannaääri.
  • Nutivabade päevadega septembris ma just ei hiilanud, pigem mässasin nutimaailmas ka öösel, nii et see on kindlasti asi, millele oktoobris rohkem tähelepanu pöörata.
  • Sport on õnneks taas leidnud juba mõnda aega tee tagasi mu igapäeva, nii et 10000 sammu või 10km rattaga kuus on pigem saanud nädala eesmärgiks. Septembrikuu viimasel päeval sain isegi erilise tunnustuse, kui täitusid mu esimesed mõõdetud miljon sammu. Kes oleks võinud arvata, et mu esimene miljon mu kolmekümnendates juba saavutatud saab. Nüüd siis ehk teises valkonnas edaspidi. 😀 #eluesimenemiljon
  • Säästmine on meil jätkuvalt aktuaalne ja see eesmärk on samuti ilusti täidetud.
  • Ai ai, aga vot lugemine on hetkel küll teisejärguline, sest olen oma ettevõtlikusega väga hoogu sattunud ning igasugune info tarbimine on asendunud info tootmisega. Kuigi tegelikult ühe raamatu siiski käsikäes koolitusega läbi töötasin ja selleks oli Bränd nimega Sina üsna mahukas 100 sammu raamat. Koos koolitusega oli see äärmiselt hea õppematerjal.
  • Natukene on isegi kurb, et eksperimentaariumi blogi on üsna varjusurmas olnud, kuid instagrammi storydes ikka pisut elu veel käib, kuid seegi aktiivsus meenutab kergelt uimase mao vingerdamist – kord üles, kord alla. Aga samas olen septembris olnud aktiivne EMA 2.0 lehel jagamisega, nii et loen selle siiski kuu mõistes kordaläinuks.
  • Pooleliolevate projektide osas ei saagi ühtegi konkreetset asja välja tuua, kuid kasutan siinkohal ära Pisipreili lasteaiaga kohanemise, mis oli meie peres suurem ja pikaaegne protsess, mis on nüüd edukalt täidetud. Pisipreili on lasteaialaps ning kui ta parajasti haige pole, siis naudib seal käimist väga.
  • Kultuurisündmus oli sel korral kombineeritud Härra sünnipäevaga, kui kasutasime võimalust ning käisime tema puhkuse ajal Fotografiskas 17. jaanuarini üleval olevat Erik Johanssoni “Ääretagused paigad” näitust vaatamas. Sealsed pildid olid väga omanäolised ning igal pildil midagi sellist, mida mõtlikult vaatlema jäime. Põnev oli ka näha, mismoodi autor oma loomingut enne valmis lõi ning seejärel mitmes etapis teostas.
  • Karastamine on kahjuks täiesti soiku jäänud, kuid asendasin selle uue väljakutsega ning teen kord kuus kodukandis kinnaste ja prügikotiga prügikõndi.

Toimetamist igatahes jagus septembrisse piisavalt, mistõttu on üllatav, et niigi palju tehtud sai. Loodetavasti jõuab siia blogisse ka pisut tihedamini kirjutama kui seni. Oktoobris aga tegelen suuremat sorti sorteerimise ja korrastamisega, nii et eks näis, milliseks uue kuu kokkuvõte kujuneb.

Seniks aga kaunist kuldkollast sügise ootust!

Please follow and like us:
error
fb-share-icon