Skip to content

Kuueksperiment: Veebruar

Lugu sellest, kuidas ma muudkui hoogu võtsin, kuid ikkagi liikuma ei saanud.

Veebruar sai just läbi ja liigaasta puhul oli isegi üks lisapäev antud, kuid sellest hoolimata ei suutnud ma oma mälestustekuu eesmärki täita. Mäletan selgelt, kuidas korduvalt need raamatukesed kätte võtsin ning korragi arvuti taha istusin, et asi “korralikult käsile võtta”, kuid umbes täpselt sinnapaika see ka jäi. Otsustasin, et ma ei hakka ka nö pastakast ühtegi seika eesmärgi täitumise jaoks ka sobivaks mõtlema, vaid tunnistan täitsa südamerahuga, et veebruariks seatud laste beebiraamatute täitmine luhtus.

Samas hakkan nüüd mõtlema, et nende sünnilood on mul siin blogis mustandina olemas, aga nende beebiraamatutes mitte, nii et meenutusi on olnud omajagu, kuid mitte päris selles võtmes, nagu soovisin ja kuna teen neid asju enesele, siis loen ülesande mitte sooritanuks. Kas tunnen end sellepärast halvasti? Võib-olla natuke, kuid mitte pikalt, sest vahel juhtub mul asjadega sellistes olukordades nii, et leian pärast tähtaja kukkumist palju rohkem motivatsiooni asi ära teha, nii et ehk ületan end siiski mingil hetkel ja saan oma soovitu täita.

Samas ei istunud ma erinevatest tõbisuste perioodidest hoolimata ka päris käed rüppes, vaid pöörasin tähelepanu oma alameesmärkidele, mis on sama olulised kui kuuteemadki. Niisiis, tõstame uueks kuuks motivatsiooni üles sellega, et pööran tähelepanu asjadele, mis ikkagi hästi tehtud said.

  • Külaskäigud ja suhtlemised olid sel kuul jätkuvalt aktuaalsed ning jõudsime lausa pärast pikka ja seiklusterohket autosõitu Härra venna juubelile Pärnumaale. Lisaks võtsime ette kolmepäevase miniperepuhkuse Tartusse, kus mul õnnestus esimest korda käia ühe kaasblogija juures ülitoredal õhtusöögil ja muidugi külastada tuntumaid ja vähemtuntumaid Tartu atraktsioone. Blogija, kellel ma aga külas käisin, on Getter, kes peab kaunite piltide ja isuäratavate roogadega toidublogi Thyme0ut ja IG kontot. Nüüd võin julgelt kinnitada, et need road on veel maitsvamad, kui pildil tunduvad, nii et minge katsetage julgelt tema retsepte!
  • Nende ülalloetletud üritusega sai ilusti täidetud ka linnast väljas viibimise eesmärk, sest kuigi juubelil olime lühemat aega, siis veetsime Tartus lausa pika nädalavahetuse ja see oli tõesti suurepärane vaheldus ning kosutus argielule. Tartu reisist ja gulinaarsest õhtusöögist on ka pikemad postitused peatselt tulemas.
  • Nutivaba päev sai ka sel korral täitsa ilusti tehtud ja ausalt öeldes tekkis vahepeal tunne, et peaksin kaks päeva järjest tegema, sest vahepeal on instagrammis story-de jagamine üsna ajamahukas, mistõttu tundub, et käega katsutavaid projekte teha justkui ei jõuagi, kuid õnneks on see tunne olnud siiski petlik. Sel korral andsin ka IG ja FB kaudu teada, et olen nutipuhkusel, mistõttu jäi nii mõnigi uudishimulik küsimus mu vaikuse tagamaade kohta ära.
  • Aga tegutsemisest rääkides, siis võtsin ette ka ühe pooliku projekti ning taastasin, nüüd juba neljandat korda, Pisipreili mängulaua ja toolid. See tähendas, et puhastasin puidu, lakkisin pinnad ning vahetasin katted nii laual kui toolidel. Lõpptulemusena said mööblitükid taas värskema ilme ning mina mõnuga nokitseda. Ka need toimetused on mul mustandina olemas, kuid kuna tahan postitusena jagada vaid toimetatud varianti, siis läheb selle jagamisega natuke aega. Eelmiste nokitsuste postitust saad aga lugeda hoopis sellest kirjatükist.
  • Õues viibisin veebruaris ka muul ajal päris palju ning õnnestus seekord lausa kahel päeval üle 11000 sammuga päevi püüda. Pärast olin muidugi üsna soss, aga asi oli seda väärt, sest enesetunne on pärast aktiivsemat liikumist ikka kordades parem kui passiivset eluviisi harrastades. Lisaks võtsime lastega ka ootamatult saabunud talvest maksimumi ning jõudsime kolme lumise päevaga ära teha rohkem kui kogu talve jooksul: memme meisterdada, lumes kelgutada (poekott pepu all), lund rookida, lumesõda maha pidada ja kogu muruplatsi lumeingleid täis teha. Pärast esimest päeva polnud enam mingi probleem Pisipreilit õue saamiseks riidesse meelitada. Ta ajas mind juba ise jopega enne hommikusööki taga, et me juba välja läheksime. Muul ajal eelistab ta toas puslesid kokku panna või mõnda muud mängu lõputult lõpetada.
  • Sportlikult jätkasin ka oma talisupluse lainel, mida selle kuu jooksul lausa kaks korda harrastasin, mida nüüd kiire elutempo ja tervise tõttu pisut pausile olen pannud. Seejuures ei ole tervise küsimus seotud talisuplusega, vaid pigem selle puudumisega. Igaljuhul panin mõned kasulikud nipid ka sel teemal teile kirjatükina valmis ja kui end taaskord jälle vette olen kastnud, jagan neid ka teiega, sest postituse juurde tahaksin uue pildi panna ja natuke enese jaoks kinnitust saada, et see oli siiski pikemaaegne projekt kui need mõned korrad.
  • Väikene paus on sisse tulnud tegelikult ka kirjutamisse või õigem oleks vist öelda, et blogipostituste avaldamisse. Plaan oli iga kuu avaldada vähemalt kolm postitust, kuid veebrusris läks kirja vaid üks, kuigi mustandeid kirjutasin kokku viie erineva kirjatüki jagu. Ma pole suutnud neid avaldada, kuna pole kas õiget hetke tabanud või kui on olnud sobiv aeg, siis on hoopis muud asjad mu tähelepanu olude sunnil endale röövinud. Seega on loodetavasti märtsis oodata postituste sadu, sest natuke tundub juba endalegi naljakas, et neid mustandina kirjutan, kuid sisemine kvaliteedikontroll ei luba päris korrigeerimata juttu ka üles riputada. Seega võib öelda, et see punkt on samuti pigem tegemata, kui ülesannet sõna sõnalt jälgida, kuid tegelikkuses on kirjatükid lihtsalt korrektuuri kriitilise pilgu ootel.
  • Positiivse noodi peale tagasi liikudes toimus aga toredaid muutusi mu lugemuses. Sel kuul lugesin läbi kolm teost ja nautisin neid täiel rinnal. Lisaks käisin veebruaris ka raamatukogus, nii et sealt kaasa haaratud aukartust äratav teoste virn ootab samuti käsile võtmist. Läksin taaskord vaid raamatuid ära viima, kuid tulin tagasi nelja uue teosega. Loodan vaid, et saan kuidagi oma tavarütmi tagasi ja õnnestub need põnevad eksemplarid rahulikus tempos läbi lugeda.
  • Olen endaga rahul ka Rahakrati säästumaatriksi täitmise osas, sest suutsin sõltumata suurematele kulutustele jääda enesele kindlaks ning tagada iga nädalase raha kõrvale paneku. Jätkuvalt üllatab mind tõsiasi, et kuigi summad on jaotatud väiksemateks tükkideks, on nende iganädalane kõrvale panek üsna keeruline, sest olen harjunud, et see summa on mul jooksvateks kulutusteks olemas ja kahju on seda lihtsalt kõrvale tõsta, kuid samas meeldib mulle see uus “maksan esmalt endale” mõtteviis. Kuigi! Jah, olgem ausad, esimese asjana maksan ma siiski laekunud arved ära, kuid ülejäänud vabast rahast eraldan alati mingi osa ka säästudeks.
  • Kuidagi ei saa mööda ka kuluurist ning sel kuul oli plaan külastada ühe osava sõbra näitust “Teesklus“, kuid jäime tõbiseks ja jääb vaid loota, et jõuame enne selle maha võtmist siiski EKAst läbi astuda. Kultuuri nautimiseks tuli õnneks appi plaan B ehk siis sõbrapäeva puhul viis Tiina mind vaatama Liina Pulgese monoetendust “#aastaema”. See oli päris naljakas tükk, kuigi jah, nagu korduvalt ka esineja huulilt üle käis, siis mõjus tugevalt rasestumisvastase vahendina tõepoolest. Teisalt jäi sisse ka tore ühtekuuluvus tunne, et tegelikult on emadus väga universaalne ja unikaalne kogemus samaaegselt. Üllatav avastus oli seegi, et mu senised ja nüüd ka märtsis toimuvad kultuurielamused on ühel või teisel moel jõudnud minuni Tiina kaudu. Niisiis, kui ma varsti väga erudeeritud ja kultuurne tundun, siis tänage Tiinat, kes mind vaikselt aga järjepidevalt harib.
Pildistamise valgus oli kehv, kuid etendus ise naljakas

Sellega mu veebruar otsa saigi, kuigi eks siia vahele mahtus veel ka teisi pisemaid ja suuremaid seikasid, siis tõmban siinkohal joone alla, et saaksin keskenduda juba uuele kuule, mis on pühendatud naiselikkusele. Ootan sellelt kuult üsna palju, kuid kardan pisut, et koroonaviiruse hirm ja tõbisus võib nii mõnegi plaani vussi keerata, kuid loodan siiski parimat.

Olge terved!

Please follow and like us:
error
fb-share-icon