Skip to content

Kuidas ma oma lugemust suurendasin?

Lugu sellest, kuidas ma oma lugemust märgatavalt suurendasin ning mõned mõtted, kuidas Sinagi seda teha saaksid.

Seekordne postitus on taaskord pisut eneseanalüüsi kallakuga, kuna jäin pikalt mõtlema selle üle, mismoodi mul ikkagi poole aastaga 30 raamatut õnnestus läbi lugeda. Seejuures ainuüksi juunis üle 1000 lehekülje jagu väärt kirjandust sisse ahmida. See teadmine ja tegelikult ka Tiina hiljutine küsimine “millal Sa neid raamatuid veel lugeda jõuad?” pani mind esimest korda asjasse pisut rohkem süvenema. Panengi nüüd siia kirja mõtted, mida huvitavat ma oma lugemiskäitumises avastasin ja ehk aitab see kasvõi ühel inimesel sel aastal ühe raamatu rohkem lugeda. Kui nii tõesti läheb, siis anna mulle endast märku! See väärib ju lausa tähistamist!

Pisut varasemast lugemusest

Oma uurimistööd alustasin loomulikult minevikus tuhnimisega. See tähendab, et võtsin ette oma lemmik lugemust kaardistava rakenduse Goodreadsi ning panin kirja kogu statistika, mille keskkonnaga liitumise algusest ehk 2011. aastast alates leidsin. Õnneks olen algusest peale osalenud ka igas kasutaja enda poolt seatud iga-aastases lugemisväljakutses, mis annab üsna hea ülevaate senisest tegevusest. Kaheksa aastat statistikat ütleb mu lugemuse kohta hetkel sedasi:

Aasta
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
Loetud raamatuid
10
12*
15
17
12
9
15
20
30**

* 2012 oli kummaline aasta, sest ainsa korrana ei õnnestunud mul läbi lugeda eesmärgiks seatud 17 raamatut. Samas on praegu huvitav vaadata, et ka ükski teine mu Goodreadsi sõber ei saanud samal aastal oma eesmärki täidetud. Naljatades võiks ju kurjakuulutavat 21. detsembril 2012. aastal lõppevat Mayade kalendrit süüdistada, aga kes neid tegelikke põhjusi ikka teab.

** Käesoleva aasta 1. juuniks olin läbi lugenud 30 raamatut. Hetkel on see arv juba tõusnud.

Nii tabel kui selle põhjal koostatud graafik kinnitavad sama – ma ei kujuta suurenenud raamatute lugemist endale ette. See tähendab, et midagi peab olema vahepeal mu tegudes ja valikutes muutunud, et see üsna tagasihoidlik, kuid stabiilne muster murda.

Võimalikud põhjused lugemuse suurenemise taga

  • Esimene kõige suurem asi, mis ühel hetkel muutus, oli mu mõtteviis. Kõlab ilmselt nagu üks korralik klišee, kuid mäletan siiani seda hetke, kui kolleegidega lõunale kõndides ma suure elevusega kilkasin, kuidas ma armastan raamatuid. Ütlesin seda üsna tihti, kui raamatutest juttu kuskil oli, ja tegelikult kajastus see ka väga otseselt mu valikutes. Nimelt olen seda tüüpi inimene, kes riidepoodi niisama väga ei kipu ja käib seal vaid konkreetseid asju soetamas, kuid suudab hädavaevu tühjade kätega väljuda raamatupoest. Isegi, kui olen sinna läinud vaid sünnipäevakaarti ostma. Olen sedasi omale üsna suurel hulgal raamatuid koju toonud ning pean piinlikusega tunnistama, et enamik neist sinna riiulisse ka “oma aega” ootama on jäänud… kuniks mõned aastad tagasi jõudsin taaskord ühe näiliselt tühise lause tõttu oma mõtetes taipamiseni, et tegelikult ma ju armastan lugemist. Lu-ge-mist, mitte raamatuid! Nii veidralt kui see ka ei kõla, andis see imepisike muudatus mõtlemises kogu mu senisele lugemisele täiesti uue tähenduse ja vabaduse. Ma polnud enam aheldatud nende teoste külge, mis mul riiulis olid, mis sest et ma neist paljusid kordagi peale ostmist avanud pole, vaid sain aru, et raamatu sisu, sõltumata formaadist, on see, mille järele tegelikult janunen.
  • Seda tunnistades ja aktsepteerides märkasin järsku, kui palju on teisi alternatiive raamatute “lugemiseks”. Ilmselt eksisteerisid need juba tükk aega enne, kui mina nendeni jõudsin, kuid sellest hoolimata alustasin hoolega kõiki variante läbi proovima. Hetkel on mu levinumad raamatute “lugemise” formaadid paberkujul, võrguraamatud (ellu.keskraamatukogu.ee, e-raamatud) ja audioraamatud (audible). Seejuures ei ole määravaks mitte niiväga valikuterohkus, vaid ajaga õpitud oskus neid sobivas olukorras kasutada. Näiteks Pisipreilit oodates lugesin peamiselt paberraamatuid, sest need on suures plaanis minu jaoks kõige mõnusamas formaadis, aga kui pärast lapse sündi vankriga pikemaid tiire tegin, sai üsna ruttu omaseks kaasa võetavad elektroonsed raamatud. Proovisin nii kindlega loetavaid e- kui mobiilis kuulatavaid audioraamatuid, kuid kuna kohapeale seisma jäämine ajas Pisipreili kergesti üles, siis nii ohutuse kui mugavuse seisukohast kolisin audioraamatutele üle. Alguses kogusin põnevaid raamatuid sõprade soovituse järgi erinevatest allikatest, kuid ühel hetkel tegin omale igakuise maksega audible konto (ca 12€/kuu). Sealt sai iga kuu endale ükskõik millise audioraamatu valida. Hetkel on mul seal samuti 4 või 5 väga head teost ootel. Pisipreili vankrist välja kolimise järel muutusid aktuaalsemaks jälle aga need teosed, mida sai ka paigal olles lugeda ning ühel hetkel avastasin enda jaoks Keskraamatukogu võrguväljaannete keskkonna ellu, kus saab samuti eesti keelseid teoseid laenutada. Keskraamatukogu inglise keelsete võrguväljaannete lugemiseks on olemas aga hoopis overdrive keskkond. Natuke ebamugav on läbi mobiili lugeda, kuid samas on mul alati mingi teos sealt võtta ja saan suvalise ootepausi ajal mõned leheküljed ikka edasi lugeda. 
  • Mis tuletabki kohe meelde, et üks suur mõtteviisimuutus, mida ma Pisipreili beebieas eriti tihedalt praktiseerima asusin, oli harjumus teha asju kasvõi pisikeste sammude haaval, aga ikkagi teha. Olin miskipärast varasemalt seisukohal, et kui ma kohe asja lõpuni ei tee, siis seisma see jääbki, aga tegelikkus on tõestanud vastupidist. Ilmselgelt, sest nüüd võib juhtuda, et teen päevas kolm kiiremat lugemist (15 min kuni tund) ja paari päevaga on kergemasisuline teos läbi. Seejuures ei unune vahepeal loetu ära ja samas ei võta see rohkem aega, kui päevased sotsiaalmeedia külastused, mida koguneb ööpäeva lõikes häbematult palju.
  • Kui hinnata ajavahemikke, millal ma enim loen, siis ka see on üsna muutlik olnud ning mingil hetkel läks põhirõhk ajale, mil Pisipreili ööund magas. See lähenemine ei olnud aga väga jätkusuutlik, sest ühel hetkel hakkas magamatus siiski oma lõivu nõudma. Kes oleks võinud arvata, et uni siiski funktsioneerimiseks vajalik on?! Seega loen ma hetkel elektroonseid teoseid Pisipreili lõunaune ajal ja paberraamatuid tema ärkveloleku ning iseseisva mängu ajal. Elektroonseid raamatuid, eriti nutiseadmest loetavaid, püüan lapse nähes üldse võimalikult vähe tarbida, sest tunnen, et olen ninapidi niigi liiga tihti mobiilis. Paberraamatuid seevastu loen just võimalikult palju Pisipreili ärkveloleku või iseseisva mängu ajal, sest usun, et lapse harjumused kujunevad vanemate eeskujul ja on väga raske õpetada last raamatus pakutava vastu huvi tundma, kui kumbki vanematest tema nähes raamatuid ei loe. Olen sedasi talitanud tema sünnist saati ja hetkel on üsna tavapärane olukord, et kui ma hakkan mõnda raamatut tema nähes lugema, siis on ka Pisipreili oma lektüüriga platsis ja nohiseme mõlemad külg külje kõrval raamatuid nautides või koosnebki iseseisev mäng tema enda initsiatiivil valitud raamatu vaatamisest. Harvad pole ka olukorrad, kus ta palub mul mõnda raamatut ette lugeda ja hiljem mulle samaga vastab ehk oma versiooni loost samuti siira ilmekusega “ette loeb”.
  • Vaba aja väärtuse muutus on toonud lisaks efektiivsemale ajakasutusele ka selgemad prioriteedid, mistõttu tundub mulle, et väga oluline on kirjanduse kvaliteet ja sobivus kindlas ajaperioodis. Taaskord meenub mulle, et varem pidasin väga oluliseks kõik raamatud algusest lõpuni läbi lugeda, sõltumata nende köitvusest, mis tähendas, et vaatasin igatsevalt riiulil teoseid, mille päevaga oleksin läbi lugenud, aga ei teinud seda, kuna pooleliolev raamat kuidagi edeneda ei tahtnud. Ühel hetkel loobusin aga endale seatud nõudmisest ja praegu panen üsna julgelt kõrvale kõik raamatud, mis kuidagi ei kõneta või edeneda ei taha, sest vahel pole aeg seal saadava info jaoks küps või see konkreetne teos lihtsalt minu maitse. On liiga palju häid raamatuid, mis ootavad avastamist, et aega ebahuvitava peale kulutada. Nii on lugemise ja eluga üleüldisemalt.
  • Selleks aga, et huvitavate teosteni jõuda on ka teatavat avatust vaja, sest allikaid soovituste saamiseks on päris mitmeid. Minu peamised lugemissoovitused ja -ideed tulevad Goodreadsi sõpradelt, sotsiaalmeedias jagatud allikatest ja sõpradelt kuuldud info põhjal. Vahel harva, kui ühtegi konkreetset ideed pole, siis kasutan ka head õnne ning laenutan raamatukogust teose autorilt, kelle raamatuid seni lugenud pole. Samas on mul Goodreadsis hetkel “want to read” nimekirjas 219 teost, nii et ideede puudust mul ilmselt lähiajal ei teki, aga soovitustele olen avatud ikkagi, sest kunagi ei tea, milline raamat see parajasti kõige kosutavamaks ajaviiteks osutub.
  • Huvitaval kombel on just see suur küsimus ning mõte sattunud loetelu viimaseks punktiks, kuigi on kogu selle nimekirja alguspunkt ehk miks mulle üldse meeldib lugeda? See on nii vundamentaalne küsimus ja kindlasti ulatuvad vastuse juured mu lapsepõlve, kuid suures plaanis on vastus lihtne – see loob mu ellu kvaliteeti. Kvaliteetaega iseendaga. Võimalust ajutiselt elada kirevate karakterite elusid, ilma vajaduseta kõike ise kogeda. Seigelda maailmades, mida reaalsuses ei eksisteeri. Samas elada kaasa inimeste lugudele, kes justnimelt elavad meie keskel ning tuletavad meelde, et tegelikult on elu väga lihtne ning hea. Pealegi on lugemine minust teinud parema kirjutaja, avardanud mu fantaasiat mõõtmeisse, mille olemasolust ma teadlik polnud ja muutnud mind väga otseselt ka inimesena. Kõik me ümber kujundab meid, mistõttu valin teadlikult raamatu, et mitte uppuda liialt sotsiaalmeedia pinnapealsesse infovoogu, vaid täidan end sügavama (elu)tarkusega, mida igas teoses leida võib. Ka neis, mis esmapilgul sisutühjad tunduvad, sest ka lugemata teos õpetab midagi mu enese kohta.

Võimalikud lahendused lugemuse suurendamiseks

  • Arvan, et esimene ja kõige tähtsam on alustada küsimusest miks? Miks mulle meeldib lugeda? Mida see mulle juurde annab ja kas üldse annab?
  • Seejärel analüüsi pisut, millised žanrid Sind üldse köidavad ning uuri kas sõpradelt, raamatukogust või internetist, mida huvitavat selles vallas viimasel ajal või varem kirjutatud on. Kui igasugune idee puudub, siis võta näiteks aluseks see, mis teemad on Sinu jaoks hetkel põnevad ja kindlasti on mõni raamat, mida kunagi oled plaaninud lugeda, kuid seni vaid mõttes selleni jõudnud. Alati on abi ka raamatukogust läbi astumisest ja sealsete riiulite vahel jalutamisest. Võid kindel olla, et mõni teos teiste hulgast ikka rohkem silma jääb
  • Proovi erinevaid vahendeid (e-raamat, online raamat, audioraamat,paberraamat, pdf kujul tekst vms) lugemiseks, isegi kui seni oled eelistanud vaid ühte kindlat viisi teoste läbitöötamiseks
  • Vahendite katsetamisega paralleelselt proovi ka uutes kohtades lugeda. Paljud sõbrad, kellele näiteks jõusaalis meeldib käia, kuulavad suurema osa oma lugemisvarast just seal rassides. Neid kohti on aga veel: ühistranspordis, ootejärjekorras, autot pestes, jalutades jne
  • Jaga sõpradega mõnda head lugemiskogemust või saadud huvitavaid ideid ning üsna varsti oled üha rohkem ümbritsetud inimestest, kes Sinuga samamoodi loetut jagavad, millest endalegi uut lugemisvara ammutada
  • Ära esita endale liialt rangeid nõudmisi ehk tegelikult edeneb lugemine igaljuhul kui raamatu kätte võtad ja kasvõi lühikese perioodi kestel natuke loed. Ei ole reeglit, et raamatu peab läbi saama ühe hingetõmbega, päevaga ega kuuga. Sina valid tempo ja omad reeglid. Oluline on, et see sobib Sinu mõtte- ja eluviisiga, siis hakkab uus harjumus juba selle pinnalt kandma. Hea viis taoliste lühikeste sutsakate tegemiseks on sotsiaalmeedia asemel raamatu kätte võtmine. On üllatav, kui palju kordi siis raamat hoopis kätte satub. Abi on e-lugeri ja facebooki rakenduste ikoonide kõrvutamine
  • Juhul kui oled eesmärgiinimene, siis sea endale näiteks mõni lugemisega seotud verstapost – kindel arv raamatuid mingis perioodis, kindla autori või seeria raamatute lugemine või mõne muu kriteeriumi järgi valitud raamat, mida ammu oled tahtnud ette võtta. Midagi, mida saad mõõta ja jälgida, et väikesed edusammud üha edasi innustaksid
  • Abiks võib olla nii eesmärgi seadmisel kui ülevaate saamiseks ka mõnest rakendusest, mis just selleks on loodud. Mina julgen kahe käega Goodreadsi soovitada, kuid neid on kindlasti veel
  • Kõige olulisem on aga lugemist nautida! Kõik muu loksub iseenesest paika, kui on rõõm loetu üle.

Ilmselt jääb mul teadmata, kas see kirjatükk kedagi ka rohkema lugemiseni juhatab, aga juhul kui septembrist endal teoste läbinärimisse pikem paus peaks sisse tekkima, saan vähemalt paari aasta pärast meenutada, kuidas end tagasi ree peale aidata.

Seniks aga nauditavat lugemist!

Päisepildi allikas


Please follow and like us:
error
fb-share-icon

Comments (4) for post “Kuidas ma oma lugemust suurendasin?”

  • Goodreads on lihtsalt parim äpp üldse! Ja see postitus oli väga inspireeriv :). Peakski võtma kätte ja lugema ühe raamatu, mille lugemisega olen juba poole peal 😀

    • Aitäh Sulle tagasiside eest! Nii tore lugeda, et mu mõtted lugejat inspireerida suutsid! 😊🤩 Selle peale läksin ise ka nüüd goodreadsi ja hakkasin uut raamatut lugema. 😁🤓

  • Sattusin seda vahvat postitust just nüüd lugema, kui olin lõpuks endale sarnase skeemi paika saanud! 🙂 Loomulikult aitas mind väga Sinu enda poolt juba varem soovitatud ellu e-raamatukogu, mis on tõesti väga mugav kasutada. Olen samuti lugemise käsile võtnud ning e-raamatut telefonis ongi täiesti võimalik lugeda! Ja samuti annab see positiivse laengu, sest telefonis leian kergemini igapäevaselt kasvõi veidigi aega (ning seda loomulikult tihti sotsiaalmeedia arvelt). Aitäh inspireerimast!

    • Aitäh Sulle tagasiside eest ja vahva on kuulda, et oled ka enda jaoks sarnase süsteemi paika pannud. 🙂 Ellu ja e-raamatud on tõesti väga hea viis ja alternatiiv, mida sotsiaalmeedia voo asemel vaadata. Nauditavat lugemist Sulle! 🙂

Comments are closed.

Comments (4)