Skip to content

Uued väljakutsed

Lugu sellest, kuidas ma enda ning Pisipreili hiljutisel sünnipäeval külalistel endale elu ja blogi huvitavamaks tegemiseks uusi väljakutseid lasin pakkuda.

Võin kohe öelda, et üllatusi oli mitmesuguseid, kuid olen väga rahul, et inimesed nii mitmekülgseid ja erinevaid asju välja pakkusid. Mõned hulljulgemad kui teised. Sünnipäeval naersin omakeskis, et lõpuks teen külaliste kohta hoopis analüüsi, mida välja pakuti ja saan hoopis sellest ühe vahva hobipsühholoogi postituse teha, aga kõigi rahustamiseks võin kohe öelda, et see oli nali. Seda enam, et pakkumisi tuli nii palju, et mul on nüüd niigi käed ja jalad toimekaid tegevusi täis.

Sünnipäeva eelõhtul valmistasin kodus ette paberlehe, kuhu oli kirja pandud tühjad read, mille palusin täita selliselt, et esimesena on mulle seatud väljakutse nimetus või kirjeldus, seejärel tähtaeg, mille jooksul või mis ajaks pean selle ülesandega hakkama saama ning viimasel kohal autor, kui ta annab mulle oma nõusoleku ka siin blogis ära mainitud saada. Praegu pean tunnistama, et hetkel on vähemalt üks ülesanne selline, mille autorit ma tuvastada ei suuda. 😀

12 põnevat väljakutset

Liigume nüüd aga nimekirja enda juurde. Loetellu sai kokku 12 väljakutset ja panen need siia kirja sellises järjekorras ja grupeeringus, mis jäävad ajaliselt kõige ettepoole

Ajavahemik: 6 kuud kuni 2019. aasta lõpp:

  • Lõigata poisipea ehk lõigata juuksed lühikeseks – mingil põhjusel tundus see soovitus mulle alguses hirmus ahvatlev. Eriti kuna viimati oli mul poisipea lapsepõlves ja siis hirmsasti vihkasin lühikesi juukseid. Samas tundub sedasorti katsetud lahe ja kuna sattusin Tiina soovitusel ühe mõnusalt eksperimentide alti juuksuri juurde, siis usun, et tema juures saaks nii mõndagi põnevat korda saata. Vähemasti ütles ta juba eelmine kord, et järgmisel korral võtame veel lühemaks. 😀 Nii, et ehk on aeg väikeseks stiilimuutuseks suve tuleku puhul? 😛 Huvitav, et keegi blondeerimist ei pakkunud, sest ka see on varasemalt naljatades sõbrannade poolt välja pakutud. Seda vist küll peamiselt seetõttu, et ma pole kunagi oma juukseid värvinud.
  • Vaheta autol ise õli ära – Joosepi pakutud väga praktiline väljakutse tundus mulle alguses päris hirmuäratav, aga külaliste julgustav “see pole ju midagi keerulist” toetus andis julgust juurde küll. Seda enam, et Härra juba kahel korral on maininud, et auto ka päriselt õlivahetust vajaks. Ehk saab siis ühel soojal nädalavahetusel käed õliseks kah. Hea praktiline ülesanne igatahes! Nii, et kui kellelgi on garaažis autokanal ja ta lubaks seda mul protseduuri tegemiseks kasutada, siis oleks mu elu veel poole lihtsam, aga eks tehtud peab selle kuidagi saama niikuinii.
  • Perepiknik – Selleks suveks pakkus Härra õde Kaili välja, et võtaksime ette ka ühe perepikniku. Ma laiendasin seda mõtet kohe edasi, et tegelikult võiks ühendada selle ka loomaaias käiguga. Seejuures annaks aga lisaväärtust see, kui korraldame suurema perepikniku ning kutsume enda õed-vennad ja emad ka loomaaeda ühiselt jalutama ning kaasa võetud roogi pikniku vormis nautima. Eesmärk ja tähtaeg on see ära korraldada sel suvel, nii et ilmselt juunis-juulis selle toreda ürituse ka ära teeme. Ühtlasi tahaks korra ühe looduses tehtud grillimise ka ikka ära korraldada, aga selle jaoks sõidame siis äkki omakeskis mõnel nädalavahetusel kuskile looduskaunisse kohta maitsvaid roogi nautima.
  • Emaga koos isetehtud kringel küpsetada – See idee on olnud tegelikult soolas juba pärast seda, kui eelmisel aastal Härrale sünnipäevaks oma elu esimese kringli meisterdasin. Selleks, et tagada kringli maailma parim maitse, läksin seda õppima tõelise kringlimeistri, Marini, käe alla. Paar tundi koos meisterdamist ja kõrvalt õppimist ning ettevõtmist saatis edu – sünnipäevalaps oli oma kaneeli-šokolaadikattega kringli üle väga õnnelik. Käis vist läbi ka suurim kompliment ehk see maitses talle niimoodi, nagu lapsepõlves söönud oli. Igal juhul võtame sel korral sama tee ette mu ema ja õdedega ning loodan, et mu kringlisõrmed pole liialt sõlme läinud. 😀
  • T1 Mall vaaterattaga sõitma minek – Sel ajal kui Pisipreili sünnipäeva ürituste vahel magusat und magas, käisid teised pereliikmed äsja avatud T1 Mall-i vaateratast testimas. Kahjuks jäin mina Pisipreiliga koju, aga õnneks on mul nüüd tänu Härra tädi Illele pakutud ideele siiski võimalus see sõit siiski ette võtta. Muljeid oli seinast seina ja nüüd olen minagi elevil, et see pisikesest hirmust hoolimata ära proovida. Väidetavalt ei saa seal arugi, kui kõrgel oled ja sõidad. Täitsa usun, kuid minu viimane mälestus sellise rattaga sõidust pärineb lapsepõlvest, kui eelkooliealisena Rakveres Kastani puiestee vaaterattale istusin ja 2 meetrit maapinnast kõrgemale tõustes mu hüsteeriakisa peale ratas seisma pandi ning mind maha tõsteti. 😀 Tänaseni mäletan seda nii selgelt, et ehk on aeg see lapsepõlve hirm ka nüüd ületada.
  • Tee ise muinasjutt (kirjuta, joonista, enne 2020. aastat)– Minu rikkaliku loomingu ning laheda fantaasiaga noorem õde, kes on ise väga armsaid ja originaalseid muinasjutte kirjutanud, pakkus välja, et teeksin ühe loo hiljemalt selle aasta lõpuks. Sel ideel on jumet, kuna mul on suur armastus muinasjuttude vastu. Need on alati nii armsad, õpetlikud ja fantaasiarikkad. Loodan, et mu kirjasulg siis etteantud aja jooksul lendlema läheb.
  • Tallinn-Narva-Tallinn rongireis – Minu elu üks unistusi on teha läbi pikem rongireis kas Venemaale või Euroopasse, sest ma armastan rongisõitu. Ma ei tea miks, aga rongid on nii sümpaatsed mulle eluaeg olnud ja idee ühest pikemast rongireisist tundub mulle väga äge. Olen korra elus ühe näituse raames ka Narvas käinud, mistõttu jalutaksin seal hea meelega sel suvel veel. Tuleb vaid välja mõelda, mis huvitavaid tegevusi tee peale Pisipreilile ja Härrale välja mõelda, sest reis saab olema pikk.

Sellega lõppes nimekiri, mille pean lähima poole aasta jooksul ära tegema. Nüüd tulevad järjest need asjad, mille kas tähtajatult või rohkem kui ühe aasta jooksul korda pean saatma. Esialgu panen siia asjad, millel pole kindlat tähtaega, sest siis on hea neid endale meenutuseks taaskord üle lugeda ja seejärel pikema realiseerimistähtajaga asi:

  • Käsitööehete töötuba vol 2 – Mõni aeg tagasi kirjutasin blogis, kuidas kahe hea sõbranna Tea ja Tiiaga UVresiniga ning kokkutõmbuva plastikuga ehteid valmistasime. See väljakutse puudutab selle sama materjaliga uuel tasemel mängimist, sest nüüd on olemas ka spetsiaalsed vormid ning on võimalus teha ka 3D kujulisi ehteid. See saab põnev olema, sest kaks ideed on mul juba olemas. Täpse aja saame ilmselt paika siis, kui suurem kogus resinit Hiinast siia saabub.
  • Vesivärvidega loodust –  Tundmatu autori poolt välja pakutud idee all mõeldakse ilmselt seda, et maaliksin vesivärvidega loodust. Värvidega mängimine mulle väga meeldib ja kuna on kasutatud sõna “loodus”, siis saan natukene ka ülesannet enda jaoks lõbusaks mõelda, sest ei ole teada, kas võtan ette mõne loodusmaastiku või teen hoopis autoportree. 😀
  • Coq au vin küpsetus – Tiina poolt välja pakutud tõeline kulinaarne väljakutse pani mind esimese hooga kukalt kratsima, sest piinlik küll tunnistada, aga pidin alustuseks googeldama, mida ma täpselt küpsetama pean. Esimene retsept, mille leidsin sisaldab endas päris palju koostisosi ning on üsna korraliku valmistusprotsessiga ja tundub, et süüa saab ka päris palju, mistõttu kutsun julge idee pakkuja ilmselt ka enda pakutud rooga sööma ja küpsetamise ajaks seltsi pakkuma. 😀 Nüüd tuleb vaid meil mõlemal loota, et selle ka söödavalt tehtud saan. Neelud hakkasid küll käima, sest kana suhtes on mul hetkel üsna suur tõmme. Tähtaega pole küll antud, aga tundub selline mõnus jahedama vihmase päeva kokkamine, kus sooja ahju kõrval rahumeeli askeldada ning pärast sööki mõnust mõmiseda.
  • Suplus rabas (näiteks Lahemaal) – Suve tulekul kõlab selline mõte tõeliselt hästi ja kuna tükimat aega tahaksin ka ühe päikesetõusu rabas ära näha, siis mõte suvisel päeval end raba pehmesse vette kasta, tundub lihtsalt nii mõnus. Loodan, et saan selle sel suvel tehtud, aga kui mitte, siis järgmisel kindlasti.
  • Hääleta alasti Leetu! – Lausa hüüumärgiga lõppenud eriti suur väljakutse tõeliselt loomingulise kunstniku Eero sulest on ilmselt selline, mille ma loodan selle 24 realiseerimisaasta jooksul vaikselt ära unustada. 😀 Kuigi olen juba vähemalt kaks alternatiivset lahendust kuulnud, kuidas seda ülesannet pisut pehmendada, siis loodan ise vaikselt kolmandale versioonile, mille kohaselt toimub Eesti maakondades, linnades ja külades jälle reform ning lisaks Pariisile tekib Leedu küla ja saan vahetult enne küla algust tähistava sildi juures öösel autost alasti välja hüpata ning Härral end siis kahe meetri pärast “juhuslikult” peale võtta. 😀 Saame siis näha, mismoodi ma selle väljakutse lahendan. Aega veel õnneks on selle üle veidi mõtiskleda. Muud versioonid on ka muidugi teretulnud.

Sellega saigi külaliste pakutud väljakutsete ring täis. Põnevaid eneseületusi ja lahedaid kohtumisi on igatahes tulevikus mitmeid oodata, nii et vähemalt 12 postituse jagu huvitavat kogemist ja lugemist on ees ootamas.

Suur tänu kõigile panustajatele ja kui mõnel lugejal ka kuskil tagataskus veel häid ideid leidub, siis võib ka need julgesti mulle edasi öelda. Isikustatult või avalikkusele anonüümselt mulle otse öeldes, kirja või messengeri teel. Kõik variandid on võimalikud!

Põnevaid eneseületusi kõigile!

Please follow and like us:
error
fb-share-icon

Comments (3) for post “Uued väljakutsed”

Comments are closed.

Comments (3)